Õppekava

Õppe- ja kasvatusprotsessi eesmärgid

laps väärtustab iseenda ja teiste tervist ning käitub tervislikult, sh turvaliselt;
lapsed on aktiivsed õppijad ja tunnevad rahulolu, eduelamust lõpule viidud tegevustest;
lapsed on loovad ja julged oma ideede avaldamisel;
lapsed hoolivad kaaslastest, keskkonnast ja armastavad oma kodukohta ja isamaad;
lapsed oskavad teha valikuid, suudavad tegutseda iseseisvalt ja teha koostööd;
lapsed omandavad eakohasel tasemel põhiteadmisi, oskusi ja vilumusi ning huvituvad erinevatest valdkondadest.

Eesmärkide täitmiseks lähtutakse järgmistest põhimõtetest ja tegevussuundadest

lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;

lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;

lapse loovuse toetamine;

mängu kaudu õppimine;

humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine;

lapse arengut ja sotsialiseerimist soodustava keskkonna loomine;

lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;

üldõpetusliku tööviisi rakendamine;

kodu ja lasteasutuse koostöö;

Eesti ja Võrumaa kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine;

õuesõppe rakendamine ja keskkonnasäästliku mõtteviisi järgimine;

sotsiaalsete oskuste õpetamine.

Õpikäsitus

Õppimise käsitluse aluseks lasteaias on lapsest lähtuv õpetamine ja kasvatamine. Õppimise allikana nähakse lapse sisemist aktiivsust, mis väljendub huvi tundmisena ümbritseva maailma vastu. Õppimine on õpitava tähenduse aktiivne konstrueerimine lapse poolt. Õppimist mõjutavad nii laste omavahelised suhted kui ka suhted õpetajatega. Lapsed õpivad erinevalt ning üht õppimisviisi ei eelistata teisele. Rõhuasetus on uurimisel ja avastamisel, kuid õpetaja kasutab ka seletuslik illustratiivset õpetamist, kus materjal on hästi struktureeritud ning kohandatud lapse arengutasemele. Olulised on nii õpetamise protsess kui õpitulemus.

Lapse roll lapsest lähtuva käsituse puhul

§ lapsed osalevad planeerimisel, arutavad koos õpetajaga kuidas leida vastuseid neid huvitavatele küsimustele ja probleemidele;

§ laps on uudishimulik, esitab küsimusi avastamaks maailma enda ümber;

§ laps osaleb aktiivselt õppimisprotsessis;

§ laps õpib erinevates olukordades;

§ laps uurib, õpib ja tegutseb koos õpetaja ning eakaaslastega; arutleb;

§ vaatleb, vestleb, uurib raamatuid, mängib jne;

§ lapsel on võimalus teha valikuid;

§ laps sünteesib uue kogemuse varem õpituga;

§ laps jagab teadmisi teiste lastega, räägib oma avastustest ja kogemustest, näitab oma töid;

§ laps õpib mängides.

Õpetaja roll lapsest lähtuva käsituse puhul

§ õpetaja püstitab pika- ja lühiajalisi lapsest lähtuvaid kasvatuslikke ning

õpetuslikke eesmärke;

§ õpetaja analüüsib oma tööd lähtuvalt püstitatud eesmärkidest;

§ õpetaja teeb koostööd lastega; arutleb koos lastega, mida uurida ja kuidas leida

vastuseid jne;

§ õpetaja tunneb ja analüüsib lapse arengut;

§ õpetaja annab lapsele ettekujutuse tegevuse eesmärgist;

§ õpetaja uurib, õpib ja tegutseb koo lastega, suunab lapsi kogetu ja õpitu põhjal

järeldusi tegema ning seoseid leidma varemõpituga;

§ õpetaja seab esikohale lapse vajadused ja huvid ning tekitab lastes uusi

huviobjekte;

§ õpetaja annab lapsele positiivset tagasisidet sooritatud tegevusest;

§ õpetajal on tugev usk lapse võimetesse ja arengusse; õpetaja motiveerib lapsi;

§ õpetaja suunab last koostööle, suunab jagama oma teadmisi teistega, ka teistelt lastelt on võimalik õppida;

§ õpetaja loob erinevaid tegutsemisvõimalusi, aitab lapsel õpitut igapäevaelus kasutada;

§ õpetaja käitub nii, et laps muutub järjest iseseisvamaks;

§ õpetaja lähtub lapse individuaalsest arengust ja vajadustest;

§ õpetaja suunab ja juhendab lapse mängu;

§ õpetaja tagab laste emotsionaalse heaolu;

§ õpetaja kindlustab laste kaasahaaratuse;

§ õpetaja toetab kollektiivkasvatust.

Arengukeskkond pakub

§ valikuvõimalusi;

§ harjutamisvõimalusi;

§ loovmänguvõimalusi;

§ turvalisust ja emotsionaalset heaolu;

§ tuge ja juhendamist;

§ arenguliselt sobivaid mängu- ja õppevahendeid;

§ võimalust tegutseda väikeses grupis ja individuaalselt.

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad ja lõimimine

Lõimingu eesmärk on siduda õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad (keel ja kõne, matemaatika, kunst, mina ja keskkond, muusika, liikumine) ja tegevused päeva- ja nädalakavas nii, et kogu tegevusest moodustuks üks tervik.

Lõimitakse järgmisi tegevusi: liikumis-, muusika- ja kunstitegevused (joonistamine, maalimine, voolimine, meisterdamine), kuulamine, kõnelemine, lugemine, kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine (järjestamine, rühmitamine, loendamine, mõõtmine), kokandus, õppekäigud, mäng.

Mäng kui lapse arengu alus

Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mille vältel areneb lapse isiksus tervikuna. Mäng on lapse arengu alus. Mäng on lapse kõige loomulikum ja eakohasem õppimise viis. Mäng on pidevõppe alus ning iga mängukogemus on ühtlasi õpikogemus.

Õpetaja ülesanne on luua mängudeks igakülgsed võimalused. Eelkõige vajab mängija teadmisi, muljeid ja kogemusi ümbritsevast maailmast ja loodusest ning täiskasvanute elust ja tegevusest. Vaja on mitmekesist mängukeskkonda mänguasjade ja – materjalidega.

Täiskasvanu juuresolekul on suur tähtsus. Õpetajast sõltub, kas ja kuidas laps mängib, kuidas mängud arenevad. Tähtis on õpetaja turvaline lähedalolek ja paindlik juhendamine enne mängu ning lapsega koos mängimine, nii et mängus säiliks lapse iseseisvus, algatusvõime, valikuvabadus.

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine

Lasteaia õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31. augustini.

3-7 aastaste laste rühmades algab õppe- ja kasvatustöö planeerimine perioodiplaani alusel alates septembri 3. nädalast, seni kavandatakse laste kohanemist toetavad mängud ja tegevused ning laste arengu jälgimine.

Temaatilises aastakavas tuuakse välja õppeaasta jooksul käsitletav temaatika, ühised näitused ja üritused. Temaatika ja üritused toetavad lasteaia üldeesmärkide elluviimist, õppe- ja kasvatustegevuse integreeritust, aasta rütmi, arvestavad laste huvisid, lasteaia traditsioone ja ühiskonna mõjutusi.

Perioodi plaan

Aktiivsel õppeperioodil (septembri 3. nädal – 31. mai) koostavad õpetajad planeeritavate tegevuste läbiviimiseks perioodiplaanid. Plaani ajaline pikkus sõltub käsitletavast teemast, laste huvist, õppe- ja kasvatustegevuse meetoditest rühmas. Perioodiplaan on lastevanematele nähtav e-lasteaias või rühma stendil.

Projektõppe rakendamisel kajastatakse projekti plaanis projekti periood, perioodi eesmärgid õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades, märksõnad, tegevused. Projekti plaan muutub ja täieneb projekti vältel.

Teemat planeerides õpetajad:

otsivad ideid teema sisustamiseks;

otsustavad, kuidas saavutada õppekava eesmärgid;

teavitavad peresid uuest teemast ja teevad ettepanekuid koostööks;

küsivad lastelt arvamusi mängude ja õpitu kohta ning uurivad, mida nad antud teemast teavad, mida tahavad teada ja osata;

koguvad teemaga seotud materjale;

planeerivad tegevusi, mis viivad lapsed uue teemaga kurssi;

tutvustavad lastele uut teemat;

kuulavad lapsi ja õpivad koos nendega;

hindavad seda, kuidas lapsed on teemast aru saanud.

Projektõpe

Projektõpe on õppemeetod, kus toimub teema sügavuti õppimine. See on avastamise protsess, teemat uuritakse rahulikult ja põhjalikult igast võimalikust vaatenurgast. Kõik algab küsimuse püstitamisest, koos otsitakse ja leitakse viise, kuidas vastuseid leida või probleemi lahendada. Õpetaja ülesandeks on juhendada lapsi tähendusliku projekti loomisel ja anda neile piisavalt aega lõpetada ja esitleda projekte oma rühmakaaslastele. Õpetaja on juhendaja, kes lubab lastel teha vigu ja neist ka õppida. Õpetaja saab oma juttudega, materjalidega, mängudega tekitada lastel uusi huvisid, provotseerida neid uurima, katsetama. Projekti käigus külastatakse erinevaid kohti, otsitakse vastuseid internetist, viiakse läbi uurimist ja katseid, kaasatakse oma ala eksperte, dokumenteeritakse (joonistatakse üles, kirjutatakse, pildistatakse). Probleemilahenduse protsess on sama oluline kui sisu, mida õpitakse. Rühmaruum muutub projekti osaks. Laste mõtted, arvamused, ideed ja projekti teostusprotsess muutuvad kuuldavaks ja nähtavaks.

Tehnoloogiaharidus

Õppetöö läbiviimiseks ja pedagoogiliseks dokumenteerimiseks on lasteaias

kasutusel erinevad IKT vahendid: lauaarvutid, sülearvutid, projektor, fotoaparaadid, Wedo legorobotite komplektid, Bee-Bot programmeeritavad ja taaslaetavad Mesimummude põrandarobotid.

6-7 aastaste laste robootikategevused toimuvad alagruppides ja on seostatud õppe- ja kasvatustegevuse temaatika ja eesmärkidega.

Muusika-ja liikumistegevused

Muusika- ja liikumistegevused viiakse läbi kõikides rühmades kaks korda nädalas. Liikumistegevused toimuvad üks kord saalis, üks kord õues. Muusikategevused toimuvad üldjuhul saalis, rühma ettepanekul ja kokkuleppel muusikaõpetajaga rühmaruumis või õues.

võru lasteaed päkapikk