Tere (გამარჯობა), mina olen Tekle Chkheidze Gruusiast, nimelt Zugdidi linnast Riki külast. Elan okupeeritud alade piirile väga lähedal. Elan oma perega: ema, isa, õde ja vend. Olen 20-aastane. Enne saabumist õppisin ülikoolis ja selle ühe aasta jooksul tegin akadeemilise pausi. Valisin selle projekti, kuna tahtsin midagi uut proovida ning lapsed õpivad ja jagavad suurepäraselt uusi asju, nendega on lihtne lõbus olla ja ka mina tunnen end lapsena. Minu projekt lõpeb juunis ja ma kasutan seda aega nii palju kui võimalik, et jagada nii palju kui võimalik.
Minu nimi on Elvira Popova. Olen 26 -aastane ja pärit Ufast (Venemaa). Olen alati unistanud saada väikelaste õpetajaks ja töötanud seetõttu juba 6 aastat lasteaias. Lõpetasin kiitusega Pedagoogilise Kolledži, bakalaureusekraadi psühholoogias ja magistrikraadi pedagoogikas. Ma armastan teadust, nii et mulle anti kahel korral Baškortostani Vabariigi presidendi stipendium. Samuti töötan koos õpetajatega haridusprojektides emotsionaalse intelligentsuse, iga lapse isiksuse arendamise ja laste inimliku kohtlemise valdkondades. Tulin Eestisse, sest mulle meeldib õppida uusi ja tõhusaid meetodeid koolieelsete laste õpetamiseks ja kasvatamiseks. Püüan saada mitte ainult heaks ōpetajaks, vaid ka teadlaseks, kelle raamatud aitavad tulevikus teisi õpetajaid! Kodumaal töötasin kakskeelsete lastega ja juhtisin loomingulisi ringe. Ma oskan mängida ukulelet, aga ka baškiiri rahvapille – kurai ja kubyz. Kõik see võimaldab mul Eesti lastele näidata, milline imeline maailm meid ümbritseb, kui palju andekaid ja lahkeid inimesi selles on. Unistan eesti keele õppimisest ja annan endast parima, et suhelda lastega Võrus sama lihtsalt kui Venemaal. “Päkapikk” lasteaias olen juba leidnud uusi sõpru ja tuttavaid, vabatahtliku töö programm võimaldab mul Eestit paremini tundma õppida ja olen sellesse riiki juba täielikult armunud!
Mul on kaks magistrikraadi, üks loodusteadustes ja teine hariduses, mis teeb minust keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja. Olen töötanud 4 aastat puuetega inimestega ja neile kohandatud spordiga. Enne vabatahtlikku tööd kaalusin uurimistöös osalemist. Avaldasin artikli ja kirjutan veel ühe ning ehk kaalun ühel hetkel oma elus doktorikraadi omandamist. Mulle väga meeldivad kunstid; muusika, maalimine, kino, fotograafia ja luule …Minu nimi on Enora. Ma olen 21-aastane ja olen pärit Prantsusmaalt, täpsemalt Bretagne’ist. Minu kodulinna nimi on Quimper ja see asub Lääne-Prantsusmaal, piirkonnas, kus on nii palju kultuuri! Tants, muusika, söök ja keel – kõik see on oluline minu kodukoha kultuuris.
See aasta Eestis on minu jaoks vaheaeg õpingutes. Ma saabusin septembris ja olen siin kümme kuud. Ma polnud kunagi lastega töötanud. Minu üllatuseks oli kontakti saavutamine lastega kerge ja nüüd on meil väga lõbus. Septembris alustasin ma Nöpsikute rühmas, kus on koolieelikud. Alates jaanuarist töötan hommikuti Pesamuna rühmas. See on esimene kord, kui hoolitsen nooremate laste eest. Alguses oli natuke raske, kuid nüüd saan hakkama ja mul on nendega tore aega veeta. Pärastlõuna olen Nöpsikute rühmas vanemate laste juures.
Ma valisin oma uute kogemuste saamiseks Eesti, kuna soovisin olla vabatahtlik mõnes Põhjamaas. Vabatahtlik tegevus on hea võimalus saada uusi kogemusi, avastada uut kultuuri ja uut riiki. Armastan loodust ja Eesti on ideaalne maa looduse nautimiseks.
Armastan kokkamist ja peamiselt küpsetamist. Olen saanud ka Päkapiku lastele küpsetada.
Ma olen tänulik iga uue kogemuse, oskuse ja teadmise eest, mida mu igapäevane elu Võrus pakub.
Minu nimi on Anna
, ma olen 20-aastane ja ma olen pärit Saksamaalt. Ma elan väikeses külas, mille nimi on Gemünden. Seal on umbes 1300 elanikku ja minu koduküla asub Saksamaa lõuna osas. Lasteaias ma töötan ühe aasta ja ma töötan siin 2. rühmas. Aga miks ma olen siin? Ma töötan lasteaias, sest mulle meeldib töötada lastega. Ma valisin Eesti, sest ma pole siin varem käinud ja see tundus huvitav. Mulle väga meeldib töötada lasteaias ja elada Eestis. On väga huvitav tutvuda Eesti kultuuriga ja õppida eesti keelt. Varem ei teadnud ma Eesti kohta midagi, aga nüüd ma olen käinud erinevates linnades ja oskan isegi natuke eesti keelt rääkida. Minu hobiks on mängida kitarri, ujuda ja jalgratta sõita. Ma armastan reisimist, teatrit, muusikat ja filmide vaatamist.
Minu nimi on Carla Halling ja ma olen pärit Saksamaalt. Olen 19-aastane. Enne Eestisse tulekut ma käisin koolis ja pärast ma lähen ülikooli. 
Ma töötan siin lasteiaias 7. rühmas, ma saabusin Eestisse septembris ja jään siia aastaks. Ma ei tea miks ma valisin Eesti, mul lihtsalt oli tunne et see on õige otsus. Mulle väga meeldib töötada lastega ja mulle väga meeldib Eesti ning õppida teist kultuuri ja keelt. Kõige rohkem meeldib mulle mets ja mulle meeldib looduses sporti teha. Ma armastan joosta, rattaga sõita ja ujuda. Minu hobideks on veel teater, kokkamine, käsitöö, klaveri mängimine ja filmide vaatamine.
Minu nimi on Araksya Martirosyan. Olen 19 aastat vana. Olen pärit Armeeniast, Jerevani linnast. Töötan lasteaias vabatahtlikuna ühe aasta. Mulle meeldib laulmine, maalimine, käsitöö. Minu hobiks on veel fotograafia, matkamine, telkimine. Ma lõpetasin Jerevani Riikliku Humanitaar kolledži. Minu eriala on eelkooliealiste laste juhendamine. Valisingi selle projekti, kuna see on lähedane minu erialale. Valisin Eesti, kuna enamus eestlasi minuteada oskab vene keelt. Samuti seetõttu, et Eesti on rikka kultuuri ja huvitavate kommetega maa. Mind huvitab, kuidas Eestis tähistatakse lihavõtteid, uut aastat ja teisi pühasid. Samuti tahan ma avastada asju mida ma pole kunagi lugenud raamatust. Ma arvan, et vabatahtlikuna lasteaias õpin ma uusi meetodeid, kuidas töötada lastega ja kuna ma tahan seda eriala edasi õppida ülikoolis, aitavad need oskused mind ka tulevikus.
huvitavam. Eesti tundus mulle kutsuvana, kuna ma pole varem üheski Ida-Euroopa riigis käinud. Lisaks sellele on mul soov õppida tundma eesti kultuuri ja avastada ilusat loodust. Ma olen Päkapiku lasteaias kuni 2017 aasta augustini, seega veedan ma siin ühe aasta. Peale vabatahtlikuks olemist soovin ma minna edasi õppima. Vabal ajal meeldib mulle mängida jalgpalli või tegeleda muu spordiga. Veel enam meeldib mulle küpsetada ja süüa teha, lugeda raamatuid, veeta aega oma koeraga ja teha huvitavaid tegevusi oma sõpradega. Samuti meeldib mulle reisida, loodan näha palju Eestimaad ja külastada naaberriike.
Minu nimi on Olesia Boreiko ja olen 26 aastane. Ma õppisin Ivan Franko Riiklikus Ülikoolis Lvivis saksa filoloogiat. Ma lõpetasin ülikooli 2012 aastal ja sain magistrikaardi (saksa ja inglise keele ning maailmakirjanduse õpetaja). 2012-2014 töötasin Lvivis No27 koolis saksa keele õpetajana. 2014-2015 töötasin laste klubis “Colibri” inglise keele õpetajana. Ma olen avameelne inimene, sellepärast olen ma ka siin, Eestis. Mulle väga meeldib raamatuid lugeda, reisida, vaadata ja mängida jalgpalli. Ma olen huvitatud võõrkeelte õppimisest, uute kultuuride avastamisest ning uute sõpradega kohtumisest üle maailma.
Minu nimi on Friederike Gravenhorst ja ma töötan siin lasteaias 9. rühmas. Ma olen pärit Saksamaalt, olen 18 aastane ning alles lõpetasin kooli. Ma saabusin Eestisse septembris ja jään siia aastaks. Juhul kui sa mõtled, miks ma Eestisse tulin, siis mina ei valinud Eestit, Eesti valis minu. Siin olles tahan ma tundma õppida teist kultuuri ja keelt, lisaks saada kogemusi, teadmisi ja samas panna ennast ka proovile. Ma olen juba saanud töö kogemuse lastega tegelemises, kuna olen olnud lapsehoidja ning hoidnud ka oma õdesid ja vendi juba aastaid.
Minu nimi on Franziska Wehrle. Olen 18 aastane ja ma olen pärit Saksamaa väikelinnast nimega Bräunlingen. Olen vabatahtlik Himpeli rühmas Võru lasteaias Päkapikk. Minu hobideks on lugemine, reisimine ja ma mängin viiulit. Mulle meeldib Võrus, Eestis olla ja ma väga loodan, et siin oldud aeg on huvitav ja meeldejääv. Minu sooviks on rohkem teada saada Eesti kultuuri, keele, laste kohta.
Minu nimi on Elena Marcu ning olen 21 aastane. Hobideks on tantsimine ja fotograafia. Olen vabatahtlik Moldaavia pealinnast Kišinjov. Eestis olin vahetusõpilane 2009/ 2010 Palamuse gümnaasiumis. Õppisin Moldaavia ülikoolis kaks aastat saksa ja inglise keelt, praegu olen ülikoolist õppepuhkusel. Sooviksin tutvuda põhjalikumalt Eesti riigi ajalooga ja riigi eripäraga. Septembrikuust olen 10 kuud Hampeli rühmas vabatahtlik.
Ma olen 26 aastane. Lõpetasin 2010 aastal oma ülikooli õpingud lasteaia õpetaja erialal. Peale ülikooli olen töötanud kahes Ungari lasteaias.
Minu nimi on Malena Mosler.
Ma olen sakslane ja ma olen siin 9 kuud. Olen 20 aastane, lõpetasin eelmisel kevadel gümnaasiumi.
Ma töötan lastega Hampeli rühmas ja soovin saada uusi kogemusi. On väga huvitav töötada maal kus on teine keel ja kultuur. Mõnikord on väga raske, kuid mulle meeldib väga olla Eestis ja töötada siin lasteaias.
Minu nimi on Clement Lecerf, olen prantslane. Olen pärit linnast nimega Valenciennes. Olen siin, et õppida eesti keelt ja kultuuri. Valisin töö lastega, sest mul on vaja rohkem kogemusi, et teha sellist tööd. Olen siin, et õpetada prantsuse keelt ja kultuuri. Ja avastada eesti loodust, loomi ja taimi. Ma loodan olla kasulik see kuus kuud ja saada meeldivaid kogemusi.
Mina olen Mariann Nagy. Olen ungarlanna, tulin lasteaeda tööle 2010.a augustis Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kaudu.
Miks lasteaeda? Sest mulle meeldib lastega mängida ja õpetada neile uusi asju. Ma näitan neile, kuidas ja mida mängivad ungari lapsed. Ma aitan iga päev õpetajat. Ma arvan, et see on hea võimalus õppida palju kasulikku õpetajatelt ja lastelt.
